täitsa sügis. eile õhtal välja minnes panin lausa kindad kätte. kui juba praegu nii külm on, mida ma siis sügisel, ja veel enam, talvel teen? nagu alati tuli suve lõpp nii ootamatult, täiesti uskumatu, et kahe nädala eest tatsasin kleidikeses ringi ja käisin ujumas. aga üle mitme aasta ma isegi ootan esimest septembrit. uus ja huvitav siiski, ootused on suured, loodan, et ei pea pettuma.

suvi.. eks me kõik ootame juba uut suve. see päike ja soojus muutusid nii igapäevaseks, et nüüd kulub tüüpilise eesti kliimaga harjumiseks ikka aega. see möödunud suvi jääb kohe kindlasti meelde. kuidagi palju juhtus selle mõne kuuga. ei saa kahjuks öelda, et kõik läbi ja lõhki hea oli aga tänu nendele mitte kõige meeldivamatele sündmustele olen ma kindlasti enda kohta palju uut teada saanud ja ma olen selle kõige üle lõppkokkuvõttes siiski õnnelik. ütleme nii, et on mida meenutada, ja meenutan peaaegu kõike siiski naeratusega :)

vahel on selline tunne, et ma pean otsustama, kuhu poole suunduda agaa.. milleks vaevata end otsustamisega, kui asjad niikuinii niimoodi ei lähe, nagu mulle meeldiks. las kulgevad parem ise, täpselt nii nagu neile meeldib

see sügisene ilm tundub praegu õhtusel ajal soojast toast teki alt koos teetassi ja hea vilmiga päris mõnus :)

suve on kudagi vähe järele jäänud. tundub, et kõik mis enne suve lõppu ära tahaks teha ei mahugi enam augustisse. samas ega ma ju väga asjalik ei ole kah, naudin rohkem lebotamist.. ja siis imestan, et miks kõik kunagi plaanis olnud asjad tegemata on. aga lihtsalt ei jaksa. tahaks puhata, aga ei teagi, mis see kõige õigem viis puhkamiseks oleks. vot ei saagi nüüd aru endast, kas ma tahan relaxida ja vabalt võtta või midagi asjalikku teha. ehk õnnestub need kuidagi ühendada? loodan.

tunnistasin täna endale, et mul on üks suur probleem: ma ei suuda loobuda.

kodus olles tekib rahutus. mul on tunne, et ma pean kogu aeg midagi tegema ja oma energiat kuhugi rakendama. niisama lebotamine on väga keeruliseks muutunud minu jaoks. samas, kui ma võtangi kätte ja hakkan midagi tegema, siis kaob huvi selle vastu ruttu, liigagi ruttu. ja seesama rahutus tuleb jälle tagasi. päris keeruline on niimoodi endast aru saada ja endale pidevalt tegevust leida. millest see rahutus tekib? annaks praegu päris palju, et keegi mulle ütleks, mis toimub ja mis ma tegema peaksin, et see mujale koliks.