E

eleri, ainult sinu jaoks :D mulle täitsa meeldib, et sa nii lolli juttu ajad .. tekitab minus tunde, et ma pole ainus sellisest liigist. sellest ei saa ma ka üle ega ümber et sa alati leiad midagi, mille üle naerda !

!

mõtlesin, et huvitav, miks inimestele meeldib planeerida. ma mõtlen niimodi detailideni planeerida. milleks on vaja õhtu plaanid kellaajaliselt paika panna? see ei ole üldse huvitav ju. minu meelest on tore, kui on üldjoontes teada, mida teha tahaks ... kuid mingisugune spontaansus võiks ju jääda. tegelikult võiksidki kõik inimesed nagu pisikesed lapsed olla, kes teevad just seda mis pähe tuleb. päriselt kaa.. mõtle kui igav, kui sa planeerid oma elu täpipealt juba nooruses ära ... ja siis täpselt nii lähebki. see on küll hea ja turvaline tuleviku suhtes , blablablaa ... igav sellegipoolest! kokkuvõtteks, planeerimine ei meeldi mulle, ma loodan selle peale, et kõik lihtsalt juhtub nii nagu juhtuma peab.
sama lugu on .. ma ei oskagi seda nüüd lühidalt öelda. noo oletame, et ma mõtlen enda jaoks valmis, milline peaks olema minu tulevane mees. võin ju valmis mõelda et tea peaks olema lühikene, kiilakas ja nõmedate naljadega, kuid kui ma sellise mehe otsimisele hüsteeriliselt keskendun, ei pruugi ma märgata seda, kes minu jaoks tõeliselt õige oleks. pisut äärmuslik näide, kuid seda oli kõige lihtsam lahti seletada. ma lihtsalt mõtlen, et kui inimesed on liiga oma kujutluses, planeerimises kinni ei pruugi nad märgata tõeliselt olulisi ja õigeid asju. ma ei väida, et ma ise suudaksin seda.. ma lihtsalt arvan et nii oleks õige :)

rahulolu..

olete märganud et inimesed pole mitte kunagi rahul sellega mis neil olemas on. alati tahetakse midagi enamat, või et miski oleks teistmoodi. suvel rannas mõtlesime, et tuleks nüüd vaid mõni pilv päikese ette, et mitte palavuse kätte lämbuda .. nüüd on ju jahe aga liiga jahe. ma üldse ei salli sügist.. vähemalt mitte sellist nagu hetkel aknast vaadates näha võib. selline ühtlaselt hall taevas, pilvel piiri ei paista ja iga natukese aja tagant sajab. lisaks see tuul. sügisel tekib mul alati tunne, et tahaks lihtsalt päevast päeva kodus teki all olla, head muusikat kuulata või häid filme vaadata, süüa teha või lugeda, põhiline, et välja minema ei peaks. ja kui miski mind siiski sunnib välja minema.. siis on ainus mõte mu peas on, et tahaks kuhugi sooooooja kohta. sügiseti kadestan alati neid, kes elavad kliimas kus termomeeter kunagi alla 20 kraadi ei näita. ka selle eestimaa sügise elaksin täiesti vabalt üle, kui meil oleks mõnus lumine talv, aga ei, heal juhul on meil kolm ilusat paksu lumega ilma, ülejäänud talve naudime vihma ja lörtsi. minu meelest ei ole see lihtsalt aus. näete, ma vingun juba pikemat aega ilma üle, kuigi ma tean et see ei ole ju absoluutselt minu teha.
ma kardan, et enamus inimesed ei suuda kunagi südamest rahul olla. alati võiks ju miski paremini olla, seda teame me kõik. oleks lihtsalt kõigile palju lihtsam, kui me kõik suudaksime pisiasjadest rõõmu tunda. millegi pärast märgatakse ja meenutatakse ebameeldivaid asju palju rohkem kui meeldivaid. näiteks, kui keegi teeb komplimendi kauni soengu kohta, siis enamus inimesi mõtleb automaatselt, et ega see ometi iroonia ei olnud või mis talle jälle mu soengu juures ei meeldinud. kuigi tavaliselt komplimendi autor üritab lihtsalt tuttava päeva ilusate sõnadega ilusamaks teha. kuid miks keskendutakse negatiivsele? ma imetlen inimesi, kes suudavad ka täiskasvanuks saades teatud asjadesse suhtuda just nagu pisikesed lapsed. tunda rõõmu oma maitsvast jäätisest või kollastest kummikutest. naeratamine pole samuti sugugi keelatud, kuid miskipärast pole paljud inimesed naeratamise võlusid enda jaoks veel avastanud.

etwas neu

ma tean, see üllatab mind ennastki, et ma blogi pean. aga ei, ma ei usu et ma siia oma päevaplaani ümber kirjutama hakkan. ma usun, et kirjutamise mõte tuli mul sex and the city filmi vaadates. jube hea film on kas teate :) ja ega sarja enda kohta pole kaa ühtgi halba sõna öelda. imetlusväärne on vaadata, kuidas need neli naist, kõik nii erinevad, kuid samas nii sarnased, nad saavad üksteisele alati loota. ma loodan, et ka minul on selliseid sõpru .. kes peale kahtekümmend aastat endiselt mu kõrval on :). carrie on minu meelest eriti imetlust väärt - tal on tasuv töö, kuid ta ei pea istuma kaheksast viieni kontoris, ta on nii mõistlik ja ta kannab alati kontsi, huvitav kuidas ta suudab.
jube kahju on, et suvi niivõrd järsku läbi sai. mulle jõudis see alles hiljuti kohale, kui ma hommikul kodunt välja astudes tundsin, et tahaksin kindaid. ja no kui külma veel kampsikutega eemale saab peletada, siis selle pimedusega, mis igal õhtul juba kaheksaks kohal on, on jube raske harjuda. selline mõnus paks lumi võiks maha tulla juba, sellega oleks ma täitsa rahul. või siis tahaksin talveunne jääda :).
aga ma lubasin iseendale, et olen see aasta koolis hästi tubli, teen isegi ajaloo töövihiku iga kord ilusti ära. sellega on nüüd küll vähekene kehvasti läinud, biloogias, mis on niiii lihtne, sain kahe just .. ja no keemia on ka pisikene probleem, aga no see on ka tõsiselt keeruline. aga aega veel on, ma võtan ennast kokku, põhikooli lõpuklassis peab vähekene pingutama siiski ju .. praegu tahaks lihtsalt magada :)