no mis toimub, miks kodus viibimine mulle nii vastumeelne tundub? või on asi tallinnas? peale kahte päeva kodus tulin jälle ära pärnusse. mõnus!

vahel on nii, et olen enda jaoks valmis mõelnud, et lähen ära maale, korrastan mõtteid, saan ehk natukenegi selgemaks kuhu poole liikuda ja mida edasi teha. olen selles täiesti veendunud, ei tule pähegi, et asi võiks teisiti minna. siis, maandun oma kujuteldavasse mõtlemispaika ja avastan, et geniaalse mõttevälgatuse asemel tabas mind miski muu. miski ebameeldiv, suur ja veelgi enam segadust tekitav. miks? kindlasti on sel mingi põhjus. olen veendunud, et kõigel, mis minuga juhtub, on mingi põhjus. samas.. nagu näha, ei pruugi veendumused alati õiged olla..

ja nii ma olengi siin, naudin rahu ja vaikust, kuigi mu sees toimuv kaugel rahust ja vaikusest. siiski on mõnus maal olla. mina arvan, et igaühel peaks olema koht, kuhu vajadusel pageda ja loota, et just seal läheb kõik jälle korda. või vähemalt paremaks. sest lootmast ei saa meid keegi takistada.

ei suuda kuidagi stabiilsena püsida. meeleolud vahelduvad kiiremini kui ma papusid jalga panen. päris keeruline on niimoodi olla aga ma loodan, et kõik läheb ikka paremuse poole. mul on tunne, nagu ma otsiks midagi, mida mul on võimatu leida, kuna ma ei tea mida ma otsin. keeruline, või mis. ega seda on keeruline seletada kah. selline suur tühjus laiutab mu sees.

iseenesest on päris tore olnud sugulaste seltskonnas viibida. käisime saaaaremaal ja ma avastasin, et jube tore oleks, kui seal suvekodu oleks. mõnus koht. praegu viibin pärnus ja eile läbi linna kodu poole tatsates tajusin, et vahete vahel on ikka päris mõnus kõigest eemal olla. tõenäoliselt hoian tallinnast veel mõned nädalad eemale, üritan miski stabiilsuse leida endas ja ega mind miski tallinnas ei oota kah.

nautige suve :)

kavatsen nüüd tallinnast mõneks ajaks eemale hoida. can't wait!