!

mõtlesin, et huvitav, miks inimestele meeldib planeerida. ma mõtlen niimodi detailideni planeerida. milleks on vaja õhtu plaanid kellaajaliselt paika panna? see ei ole üldse huvitav ju. minu meelest on tore, kui on üldjoontes teada, mida teha tahaks ... kuid mingisugune spontaansus võiks ju jääda. tegelikult võiksidki kõik inimesed nagu pisikesed lapsed olla, kes teevad just seda mis pähe tuleb. päriselt kaa.. mõtle kui igav, kui sa planeerid oma elu täpipealt juba nooruses ära ... ja siis täpselt nii lähebki. see on küll hea ja turvaline tuleviku suhtes , blablablaa ... igav sellegipoolest! kokkuvõtteks, planeerimine ei meeldi mulle, ma loodan selle peale, et kõik lihtsalt juhtub nii nagu juhtuma peab.
sama lugu on .. ma ei oskagi seda nüüd lühidalt öelda. noo oletame, et ma mõtlen enda jaoks valmis, milline peaks olema minu tulevane mees. võin ju valmis mõelda et tea peaks olema lühikene, kiilakas ja nõmedate naljadega, kuid kui ma sellise mehe otsimisele hüsteeriliselt keskendun, ei pruugi ma märgata seda, kes minu jaoks tõeliselt õige oleks. pisut äärmuslik näide, kuid seda oli kõige lihtsam lahti seletada. ma lihtsalt mõtlen, et kui inimesed on liiga oma kujutluses, planeerimises kinni ei pruugi nad märgata tõeliselt olulisi ja õigeid asju. ma ei väida, et ma ise suudaksin seda.. ma lihtsalt arvan et nii oleks õige :)