aufgeklärtheit

ebameeldiv. olen veendunud, ei tule mõttesegi, et asi võiks hoopis teisiti olla. ja siis järsku saan aru, et tegelikult ongi asjad sootuks teistmoodi. olin kindel, et enda vaatenurga rääkimine on hea, aitab teistel selgemat pilti saada. kuid täna tehti mulle selgeks, et ma võiksin oma arvamuse parem omale hoida. aga ma pole päris seda tüüpi inimene, kes nii teeks. aga hoolimata sellest jamast, olen ma veendunud et kõik on hästi. kõik saab ju lõpuks ikka korda. pealegi, ainus reegel, millel erandit ei ole, on ' alati võib veel hullem olla' :). sellistel päevadel on vaja lihtsalt kedagi või midagi, mis suudab vähekenegi päikest tuua. ma saan öelda, et mul on selline päikesekiir olemas. ehk isegi mitu. küll ta ise end ära tunneb. ja pealegi, kuidas ma saaksingi kuidagi masendunud olla, kui veerandi lõpp nii lähedal on. mõelda vaid, varsti saab nädal aega järjest magada täpselt nii kaua kui ise tahad. õpin siin keemiat, inspiratsiooniks lähenev vaheaeg. mul pole hetkel millestki pikalt kirjutada, teine kord jälle. ja ärge sügismasendust ligi laske :)