fi

avastasin, et olen ikka täitsa endas kinni. räägin koguaeg, et mulle ei meeldi inimesed, kes endast kaugemale ei näe aga tundub, et ma olen ise samasugune. arvasin, et mul on midagi viga, et inimesed, kes minuga mõnda aega koos on olnud, ei suuda minusse enam hästi suhtuda ega minuga normaalselt läbi saada. õnneks pani üks armas inimene mu mõistma, et asi pole minus, vaid nii ongi, et ainult ühe inimese seltskonnas nädalaid viibida.. et ega see eriti meeldiv ei ole. või no kindlasti on ka erandeid.näete kui palju ma kasutan sõna 'mina'. õudne. kuid oleks veel hullem, kui ma kirjutaksin detailselt kellegi teise elust.
jube paljud on hakanud nüüd sügise hakul blogi pidama. enamus kirjutavad siiski 'mis ma täna tegin' teemal. ma ei tea, mind see eriti ei köida. oleks, et elataks miskit hirmus huvitavat elu aga ei.. täitsa mitme blogipidaja kirjutistest on tunda, et nad teevad seda vaid selleks, et tunnustust ja kiidusõnu saada. see on muidugi meeldiv, kuid miks selle nimel kirjutada. tegelikult ei ole see ju minu asi mis põhjustel teised oma blogi kirjutavad, mul lihtsalt tuli tahtmine oma arvamust sel teemal avaldada. kuid pole põhjust vaid negatiivsest rääkida, on ka palju väga huvitavaid ja mõtlemisainet pakkuvaid blogisid.
sügis on endaga kaasa toonud kuidagi palju emotsioone. loodan vaid, et positiivsed emotsioonid suudavad negatiivsetest üle olla :)