paljud on küsinud, mis ma oma tulevikuga teha plaanin, mis alaga tegeleda tahan, mida õppida plaanin, kuhu gümnaasiumisse lähen.. see kõik tundub minu jaoks kuidagi kauge tulevik alles. ma tean, et ma peaksin praegu sellele mõtlema. ega ma mõtlen kaa. ma lihtsalt ei tea. mulle ei meeldi kohe üldse otsuseid langetada. eriti selliseid otsuseid, millest sõltub palju. ma ei suuda otsustada isegi mis värvi oma varbaküüned lakkida, no mida te must veel tahate. tahaksin elada nii, et ma ei peaks midagi otsustama. või no, ma võin otsustada, kuid olulised otsused võiks keegi targem minu eest teha.
ma olen tõsiseks koduloomaks hakanud. varem, suvel kasvõi, keegi mainib pisikest pidu kusagil, karjun mõttes prasniiiiiikkk ja olen alati kohal. ma ei tea mis juhtunud on nüüd, ma ainult istuks kodus. varem oli ettekujutus ideaalsest nädalavahetusest selline, et pidupiduuu, keeraks kuhugi magama ja järgmine päev räägiks eelmisest õhtust ja üritaks pohmakat ravida. nüüd ei mõista ma kuidas inimesed niimoodi elada jõuavad. tahaks lihtsalt kodus istuda, flme vaadata, süüa teha, muusikat kuulata ja magada. kuid ega seda ei saa aru pähe võtmiseks kaa nimetada. seda öeldes ma valetaksin lihtsalt. ma tean, et ma peaksin sellesse aastasse kooli silmas pidades tõsiselt suhtuma kuid.. pole midagi, mis motiveeriks.
aga praegu on kõik väga hea, millegi üle kurta ei saa. ja terve nädala saab iga hommik magada just nii kaua kui ise tahan. igati meeldiv, kas pole.
No comments:
Post a Comment