ma siin mõtlesin, et tegelikult ei ole ju olemas häid ja halbu omadusi. vaid lihtsalt omadused, mis on meie jaoks tähtsad ja ebaolulised, meeldivad ja ebameeldivad. mõnele võibolla meeldib, et ma nii muutliku meelega olen, ma usun, et enamus seda siiski ei naudi. ja minu meelest on hea, kui inimesel on mitu sõpra, erinevate omadustega. on ju hea, kui sul on valida, millist seltskonda sa just tahad. minu meelest peab olema igal inimesel vähemalt üks usaldusisik, kellele saab kõik südamelt ära rääkida, teades et ta kuulab su ära ega mõista hukka. ja meil kõigil on vaja inimest, kes on nõus meiega ka kõige hullumeelsemad ideed ellu viima. on vaja ka, et mõned sõbrad omavahel hästi läbi saaksid, sest reede õhtul pole midagi mõnusamat, kui sõpradega teleka ees vedeleda, süüa-juua ja üleüldse elust rääkida. ma ei arva, et inimesel oleks tegelikult massiliselt sõpru vaja. piisab mõnest õigest.
ma ei tahtnud üldse sellest kirjutada praegu ja ega ma oma sõprade üle kurta ei tohiks. mul oli täna selline päev, kus mul lihtsalt miski ei tulnud nii välja nagu ma tahaksin. iga kord, kui see juhtub, mõtlen ma järgmine päev, et miks ma sellest lihtsalt üle ei ole aga no oma masendusehunniku otsas istudes ei tule pähegi midagi sellist. ja kui küsitakse, et mis viga.. siis ega ma vastata ka ei oska. selline veider tunne. nagu miski poleks hästi, aga samas nagu miski halvasti ka ei ole. aga no, ma üritan siin selle päeva omaette õhtusse viia, vahin telekat ja loen.. olen omaette. sest juba homme on kõik parem.