ei saa öelda, et ma tubli olen, aga areng on märgatav.. ma olin terve teisipäevase päeva ilusti koolis, minu õnneks jäid viimased tunnid ära. ja kolmapäeval ei esinenud ma kordagi avaldusega, et läheks varem ära.. täna pidasin kaa peaaegu lõpuni vastu, ma loodan, et ma suudan seda ka edaspidi :)

ma jumaldan mõne inimese juures seda, et me ei pruugi paar päeva mitte sõnagu vahetada, kuid ma tean, et see ei tähenda midagi. selles mõttes et.. ma tean, et teda huvitab sellegi poolest mis ma teen ja mis mu elus toimub. ükskõik, kas meie viimasest vestlusest on möödas paar tundi või paar nädalat, ei kahtle ma kordagi tema usaldusväärsuses ja siiras olekus. ei ma ei kirjuta kellestki konkreetsest. või ehk isegi kirjutan, kuid see pole oluline.

tundsin täna, et mulle ei meeldi planeerimine. vähemalt mitte nii. nimelt, terve mu järgmine nädal on kuidagi ette planeeritud.. ei saa ju öelda, et ükski sündmus ebameeldiv oleks, lihtsalt.. mulle meeldib spontaansus ja see, kui ma saan teha just seda mis mul parasjagu pähe tuleb. see on mõnus kas teate :)