ääretult mõnud on mõelda et vaid nädalake veel kaua oodatud talvise vaheajani. lihtsalt, see vara ärkamine sellises pimeduses pole eriti meeldiv, teades, et kui ma tagasi koju jõuan on väljas jälle sama pime. see lume moodi asi mis just taevast alla sadas teeb selle õnneks vähekene ilusamaks. siiski, juba nädala pärast saame me ärgata siis kui me tahame ja siis ka mitte kooli poole tormata vaid rahulikult teha mida tahame. enne seda tuleb muidugi see nädal veel üle elada. see ei tundugi nii hirmus :)

kuid tänane õhtu võiks olemata olla. veidralt palju koolitöid on kogunenud pühapäeva õhtusse. ja ei oska justkui kusagilt alustada. selle asemel kuulan siin dagöt ja joon glögi. pole ju midagi ega kedagi mis mind tagant sunniks. üksi kodus olles on kuidagi lihtne unustada et ma peaksin tegelikult hoopis midagi tarka tegema. ma sellegi poolest üritan end kokku võtta ja kõigega ikka enamvähem hakkama saada.