homme samal ajal tatsan riia lennujaamas ringi, poolel teel seega. ootan ärevusega seda hetke, mis see tõsine närv sisse tuleb, loodan, et suudan selle endast küllaltki kaua eemal hoida. praegu pole veel pakkimagi hakanud ja üldse tundub, et jube palju on veel teha. ehk ongi hea, ei jää aega ülemõtlemiseks:)
loodan ja usun, et saan oma emotsioone ka otse berliinist jagada.