teate seda tunnet, et kõik on olemas, kõik on hästi kuid sellest ei piisa, lihtsalt ei piisa? loomulikult teate. selline tunne valdab mind. mõtlen sellele, kuid ei saa päris täpselt aru mis teisiti peaks olema. äkki ei peakski miski?võib-olla on asi ainult selles, et ma ei suuda uskuda, et kõik võibki olla nii nagu peab. see on variant, aga ma siiski kahtlen selles. kuid kui valitsemas on tunne, et midagi on puudu, siis ei jää hing rahule enne, kui see leitud on. see ei tundu kuigi keeruline, kuid minu jaoks on see siiski väljakutse. praegu ma isegi ei tea kust ma otsima peaksin. kõik ideed, mis pähe tulevad tunduvad utoopilised ja ma matan nad üsna kärmelt maha. endale hakkab tunduma, et ma lihtsalt pingutan üle ja mõtlen liiga palju. liigne mõtlemine on mind varemgi korduvalt tüüdanud. kuid praegu ma siiski ei suuda rahule jääda. kui ma vaid teaks, kust ja mida otsida!
ja kui järjekordselt kõlab küsimus 'mis sa jõuluks tahaksid', siis ei oska ma muud soovida, kui hingerahu.