iga päev täpselt samal ajal kusagil nelja-viie tuuris tuleb metsik unekas peale. tunni või paarisest lõunauinakust kohe kindlasti ära ei ütleks. aga püüan end siiski üleval hoida, panustan öisele beauty-sleepile.
kui selline uimamiseaeg välja arvata olen ma leidnud endas aktivisti. üldiselt ma jumaldan vaikset tiksumist ja olen ka üsna harjunud päevast päeva tasapisi kulgema. kuid see energia pidevalt tegutseda on mind täielikult oma meelevalda saanud. tavaliselt tulen koolist ja vajun diivanile. lihtsalt puhkan. aga see nädal ma ei püsi paigal. leian endale kogu aeg mingit tegevust ning tavaliselt maandun tegevusetult istuma alles peale kohustustega (jaaahh, ma tõesti teen vabatahtlikult kõik kodutööd võimalikult ruttu ära:)) ühele poole saamist. lisaks sellele, et ma pidevalt midagi teen tekib mul pidevalt pähe mõtteid, mida ma veel teha tahaks. öeldakse, et kes teeb see jõuab. ja nii ongi. ning minu lemmikosa selle kõige juures - see tunne mis mind igal õhtul enne magama jäämist valdab, selline tunne, nagu ma tõesti pingutaksin, tegutseksin ja elaksin seda kõike nautides! ja entusiasmi jääb veel ülegi :) olen rahul ja õnnelik. ainus mis veel puudu on, on stabiilsus. kuid ma olen valmis talle aega andma.