ma avastasin järjekordselt, et ma jumaldan üksi kodus olemist. võin laulda nii kõvasti ja valesti kui tahan ning terve päev õnnelikult tuduriietes istuda ja kedagi ei huvita. mis saakski veel mõnusam olla. vahepeal ei suutnud täitsa mitu päeva midagi kirjutada, selline veider meeleolu valitses. nüüd olen vist enamvähem üle saanud. kujutate ette, täna on reede ja ma pole mitte midagi tarka teinud. lihtsalt kodus istunud. ja jube tore on olla :D. tegelikult on nii et mul pole mittemingisugust teemat, millest kirjutada.
kuid siiski. ma olen tähele pannnud, et minu ümber on aina rohkem neid inimesi, kes suhtlevad minuga siis kui se neile kuidagi kasulik on. ma kohe üldse ei kannata selliseid. kahju, et neid siin meie ümber niii palju on. kuid samas, tänu neile saan ma aru, kes on tõelised sõbrad. kõige mõnusam on minu meelest see, kui ma saan inimesele kõigest valimatult rääkida ning ta kuulab mu tingimusteta alati ära. mul on tunne, et ma olen midagi sellist juba korra öelnud -.- aga no ma kordan end pidevalt ärge pange pahaks.
kuulake john mayerit :)
ja teate, et mehed ei taju irooniat.
Tsau, ma avastasin su blogi ja see meeldib mulle ! Selline sisutihe ja värki :).
ReplyDeleteFollowisin sind, juhul kui sulle minu blog ka meeldib, siis võiksid vastu ka followida :)