terve november on olnud kuidagi uus, kõik kuidagi muutub mu ümber. see pole halb, see on lihtsalt kuidagi uus. ja kõik on muutunud kuidagi radikaalselt kuid samas märkamatult. just alles sel nädalal vaatasin kuidagi möödunud nädalatele tagasi, kõik tundub kuidagi uskumatu. see pole justkui minu elu. kuid ma usun, et ma suudan sellega täiesti harjuda :)

jube ammu pole olnud aega iseendale, ma ei mõtle niimoodi tunnikest või paarikümmend minutit. ma arvan, et mul on vaja lihtsalt vähekene eemale saada, et mõttes kõigele toimunule järele jõuda. aga eks ma olen ise süüdi selles, mul on ju võimalust linnast välja saada iga nädalavahetus, ma lihtsalt leian alati et mul on siin liiga palju tegevust.. ehk see nädalavahetus päästab väheke :)

ma lugesin oma teksti üle just ja avastasin et see kõlab, nagu mul oleks mingi kohutavalt raske periood, tegelikult ei ole see üldse nii. kõik on jube hästi, praegu olen lihtsalt väsinud, süüdistan oma negatiivse alatooniga sissekannet selles.