veendusin just, mõnus on lihtsalt istuda mõnusalt kodus, põletada küünlaid, juua teed ja lugeda head raamatut. viimasel ajal on olnud kuidagi kiire, pole olnud aega enda jaoks. kusjuures, ega ma ei tunne sellest eriti puudust kaa, see üllatab mind ennastki. ja üleüldse on mul tunne, et ma elan mingit võõrast elu. kui ma mõtlen viimasele paarile kuule, tundub see kõik kuidagi võõras, mitte minu moodi, mitte minu elu. kuid ega see ei ole halb kaa, kõik on lihtsalt uus ja nõuab tiba harjumist.

täna olen üldse mõtetega minevikus viibinud. üsna kauges minevikus, võib öelda et lapsepõlves. tegelikult on veider kasutada mõistet lapsepõlv, sest ei saa öelda et see mul läbi oleks ju.. kuid ma mõtlesin siiski aega mis jääb kümne aasta taha. lihtsalt, tore on mõelda ja meenutada :)

ja siis jõulude lähenemine.. aina enam riputatakse igale poole tulukesi ja muud jama mis peaksid ehk jõulumeeleolu looma. no minu puhul ei mõju igatahes. jõulumeeleoluks piisaks ehk natukesest lumest ja hingerahust. piparkoogilõhn aitab ka kaasa. eks need meeleoluloojad ole igaühel erinevad.

ja ma luban, tõesti luban, et kui kiire mul ka ei oleks, ma leian aega et siia mõned read kirjutada.