ma arvan, et ma pole kunagi varem nii palju aega õppimisele pühendanud, kui sel sügisel. uhke tunne :D ma pole veel suurt uuest koolist rääkinud. tegelikult mul vist ei olegi midagi öelda. midagi erilist seal ei ole. kuigi väga veider on inimesi, keda ma varem seitse tundi päevas nägin vaid korraks kooli peal silmata. harjumise asi ma arvan. imestan, et mind see 'ma ei viiiiiitsi' tunne veel väga ülbelt rünnanud ei ole.

ainult 11 päeva veel. iseenesest on see aeg, mil me seal Berliinis oleme ju väga lühike, mul on isegi kahju sellest, pole korralikku nädalatki täis. samas on see lohutav, kardan endiselt, et satun mingisse ebasõbralikku perre, kus keegi ei vaevu minuga rääkimagi. tegelikult pole ma väga jõudnudki põdeda selle kõige pärast. veel! küll jõuan :)