vahel harva tuleb ette selline hetk, mil kõik, mis jamasti on, tundub täiesti tühine ning ma olen võimeline keskenduma ainult heale. selline tunne, nagu ei tahakski naeratust näolt lasta. seda on kohutavalt raske kirjeldada aga sellisel hetkel tundub, et see ongi õige. nii võikski kogu aeg olla. praegu naudin sellist hetke, uskumatu, kui õnnelik on võimalik olla ja ilma suurte suurte põhjusteta. tingimusteta. mõnus!